Kõrreliste
taimede botaaniline iseloomustus
Kõrreliste
hulka kuuluvad ainult heinaliste sugukonda kuuluvad, kuiva
kasvukohta eelistavad taimed. Aianduses käsitletakse
kõrreliste all ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu näiteks loalised, lõikeheinalised, hundinuialised. Need täidavad aedade kujundamisel samu
ülesandeid, mis suve- ja püsililled.
Tihti kasvavad
kõrrelised toitainetevaeses mullas. Enamasti vajavad nad varjulist
või poolvarjulist kasvukohta. Päikeselises kohas kaotavad nad oma
iseloomuliku kasvukuju ja lehtede värvuse. Samas leidub kõrrelisi,
kes kasvavad eriti hästi niiskes mullas. Rammusas mullas aga hakkab kõrreliste taimede lehestik vohama. Kõrrelised võivad väga hästi kasvada
ka veekogu ääres. Sellised on näitseks hundinui ja kamm soohein.
Kõrrelised on
mitmeaastased rohttaimed. Kõrreliste hulka kuulub aga ka
kaheaastaseid taimi, kes esimesel aastal kasvatavad hõreda põõsa
ning teisel aastal hakkavad õitsema. Varred on kõrrelistel enamasti silindrilised, tarnadel ka kolmekandiline.
Kõrrelised hargnevad ainult sõlme. kohast.
Eristatakse tihedaid ja hõredaid põõsaid. Kõrreliste hulgas
esineb ka võsundilise haabitusega liike, näiteks päideroog. Lehed paiknevad kõrrelistel vastakuti ning
koosnevad lehelabast ja tupest. Õied
on koondunud korvõisikuteks või pööristeks. Õied on tavaliselt
erksad ja silmatorkavad.
Joonis
1. Hulgaõieline tähk.
Joonis
2. Hulgaõieline pööris.
Kõrrelisi
kasutatakse aias istutusaladel, veekogude ääres, konteinerites ja suvelillede vahel Nad on armastatud taimed, sest on vähe nõudlikud, dekoratiivsed, vastupidavad.
Kõrreliste
paljundamine
Ilukõrrelisi
paljundatakse nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt, nagu teisigi
rohtseid taimi.
Generatiivne
paljundamine
Mõningad
kõrrelised moodustavad tihedaid puhmikud ja sellest tulenevalt jääb
nende eluiga suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks suur värihein. ja jänesesaba.. Et
nende eluiga pikendada, peaks ette võtma jagamise. Jagamine tuleb
ette võtta iga 2 või 3 aasta järel.
Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid kõrrelisi võib jagada
nii varakevadel kui ka sügisel. Kevadist jagamis aega eesistatakse, sest sügisese jagamise korral ei pruugi
taimed hästi juurduda ning võivad talve jooksul hukkuda. Hiljem
õitsvate kõrreliste jagamine tuleks ette võtta mai- või
juunikuus. Võsundiliste kõrreliste korral on jagamine lihtne võimalus taime paljundamiseks.
Jagamiseks
kaevatakse taim üles ja jagatakse käte abil väiksemateks
osadeks. Jagatud taimele peab jääma
terveid juuri ning lehti. Jagatud
taimed võib kohe kasvukohale istutada. Jagamiseks valitakse varjuline, pilvine päev.
Vegetatiivset
paljundamist kasutatakse eelõige erinevate kõrreliste sortide
paljundamisel (näiteks hiina siidpööris ja suur parthein), kuna seemnetega paljundades sordi tunnused uutel taimedel ei esine.
Vegetatiivne
paljundamine
Kuna mõned
kõrrelised on jagamise suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti,
tasuks neid seemnetega paljundada. Sellised on näiteks stepirohud ja kaerand. Paljude stepirohtude külvid tehakse sügisel, kuna
nende seemned vajavad paremaks idanemiseks niiskemat mulda. Seemnete külvamisel tasuks arvestada ka sellega, et mõndade liikide vajavad
idanemisel valgust. Samuti võivad seemned idaneda kaua.
Seemnetega
paljundatakse peale mitmeaastaste ka üheaastaseid kõrrelisi nagu
näiteks jänesesaba ja itaalia kukeleib. Üheaastaste kõrreliste seemned
külvatakse samuti kevadel otse peenrasse. Maikuus külvatakse
üheaastaste kõrreliste seemned kasvuhoonesse külvikasti, kassetti
või väiksemasse potti. Ettekasvatatud taimed istutatakse
kasvukohale alles pärast öökülmade möödumist, juuni kuus.
Joonis
3. Üheaastane kõrreline, suur värihein
Joonis
4. Mitmeaastane kõrreline, suur parthein
